Laenulepingud on täis termineid, mida enamik meist iga päev ei kasuta: KKM, annuiteetmakse, viivis, ujuv intress. Ometi sõltub just nende mõistmisest, kui palju Sinu laen tegelikult maksma läheb. Sellesse sõnastikku oleme koondanud 30 kõige olulisemat laenuterminit, mis on selgitatud lihtsas eesti keeles ja tähestikulises järjekorras. Iga definitsioon on iseseisvalt loetav – võid hüpata otse Sind huvitava termini juurde.
Sisukord A–Z
Laenuterminid A–Z
Annuiteetmakse
Annuiteetmakse on laenu tagasimakse viis, mille puhul laenuvõtja tasub igal kuul ühesuguse summa kogu laenuperioodi jooksul. Makse koosneb põhiosast ja intressist: perioodi alguses moodustab suurema osa maksest intress, lõpus põhiosa. Annuiteetgraafik on Eestis kõige levinum tagasimakseviis, sest võrdne kuumakse teeb pere-eelarve planeerimise lihtsaks. Enamik tarbimis- ja refinantseerimislaene kasutab just annuiteetmakset.
Baasintress
Baasintress on intressimäära muutuv alusosa, millele laenuandja lisab oma marginaali. Eestis on levinuim baasintress Euribor, mida kasutatakse eelkõige kodulaenudes. Kui baasintress tõuseb, suureneb ka laenu kuumakse; kui langeb, muutub laen odavamaks. Tarbimislaenudel on baasintressi asemel enamasti fikseeritud määr, mistõttu tasub lepingust alati kontrollida, kummal põhimõttel intress arvutatakse.
Euribor
Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on Euroopa pankadevahelise rahaturu viiteintress, mille alusel hinnastatakse suur osa eurodes antud laene. Eestis seotakse Euriboriga peamiselt kodulaenud, kasutades enamasti 6 kuu Euribori, mis vaadatakse üle iga poole aasta järel. Kui Euribor tõuseb, kasvab ka kuumakse. Euribori väärtused avaldab igal pangapäeval Euroopa rahaturgude instituut (EMMI).
Fikseeritud intress
Fikseeritud intress on intressimäär, mis püsib kogu lepinguperioodi või kokkulepitud aja jooksul muutumatuna. See kaitseb laenuvõtjat turuintresside, näiteks Euribori tõusu eest ja teeb kuumaksed täpselt prognoositavaks. Fikseeritud intress on pakkumise hetkel tavaliselt veidi kõrgem kui ujuv intress, sest laenuandja võtab enda kanda tulevase intressiriski. Eestis on fikseeritud intress standard enamikul tarbimislaenudel.
Haldustasu
Haldustasu on igakuine tasu, mida laenuandja küsib laenukonto haldamise ja teenindamise eest. Kuigi summa võib tunduda väike, näiteks 2–5 € kuus, lisab see pika perioodi jooksul laenu kogukulule kümneid või sadu eurosid. Haldustasu sisaldub krediidi kulukuse määras (KKM), mistõttu on KKM parim viis võrrelda laene, millel on erinevad tasud.
Hüpoteek
Hüpoteek on kinnisvarale seatav pandiõigus, mis annab laenuandjale õiguse nõuda laenu tagasimaksmist panditud vara arvelt, kui laenuvõtja jätab kohustused täitmata. Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Hüpoteegiga tagatud laenud, näiteks kodulaen, on tagatiseta laenudest oluliselt madalama intressiga, sest laenuandja risk on väiksem.
Intressimäär
Intressimäär on protsent, mida laenuvõtja maksab laenuandjale laenatud raha kasutamise eest, tavaliselt väljendatuna aasta kohta (näiteks 9,9% aastas). Intress arvutatakse laenujäägilt, seega väheneb intressikulu laenu tagasimaksmise käigus. Intressimäär ei sisalda lepingu- ega haldustasu, mistõttu laenu tegeliku hinna võrdlemiseks tuleb alati vaadata krediidi kulukuse määra ehk KKM-i.
Järelmaks
Järelmaks on kaupade või teenuste eest tasumine osade kaupa – sisuliselt kaupluse vahendatav tarbimiskrediit. Järelmaksu KKM võib olla üllatavalt kõrge, sest lisaks intressile lisanduvad sageli lepingutasu ja kuutasud. Mitu paralleelset järelmaksu koormavad pere-eelarvet märkamatult ning neid saab refinantseerimislaenuga koondada üheks soodsamaks kuumakseks.
Kiirlaen
Kiirlaen on väike tagatiseta laen, mida väljastatakse kiiresti ja lihtsustatud taotlusprotsessiga, tavaliselt summas 100–3 000 €. Kiiruse hind on kõrge: kiirlaenude KKM ulatub sageli 30–50 protsendini või kõrgemale. Kiirlaen sobib üksnes lühiajalise ja hädavajaliku kulu katteks; mitme kiirlaenu koondamine refinantseerimislaenuks võib intressikulu märkimisväärselt vähendada.
KKM (krediidi kulukuse määr)
KKM ehk krediidi kulukuse määr näitab laenu tegelikku aastast kogukulu protsentides, sisaldades intressi, lepingutasu, haldustasu ja muid kohustuslikke kulusid. KKM on ainus näitaja, mis võimaldab erinevaid laenupakkumisi ausalt võrrelda: mida madalam KKM, seda odavam laen. Eesti seadus kohustab kõiki laenuandjaid KKM-i pakkumises selgelt esitama. Loe pikemalt artiklist „Mis on KKM?" või proovi meie KKM-kalkulaatorit.
Krediidiskoor
Krediidiskoor on numbriline hinnang inimese maksekäitumisele ja usaldusväärsusele laenuvõtjana. Eestis arvutab tuntuimat skoori Creditinfo, kes arvestab maksehäireid, kohustuste hulka ja varasemat maksekäitumist. Kõrgem skoor tähendab paremaid laenutingimusi ja madalamat intressi; madal skoor võib kaasa tuua taotluse tagasilükkamise. Skoori parandavad õigeaegsed maksed ja olemasolevate võlgade vähendamine.
Krediidivõimekus
Krediidivõimekus on laenuvõtja võime laenu kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Laenuandja hindab seda sissetuleku, olemasolevate kohustuste, ülalpeetavate arvu ja maksekäitumise põhjal. Vastutustundliku laenamise põhimõte kohustab Eesti laenuandjaid krediidivõimekust enne lepingu sõlmimist kontrollima. Levinud rusikareegel: kõik laenumaksed kokku ei tohiks ületada 30–40% netosissetulekust.
Käendaja
Käendaja on isik, kes võtab lepinguga kohustuse tasuda laen, kui laenuvõtja ise seda ei tee. Käendus on laenuandjale lisatagatis, mis võib aidata laenu saada madalama intressiga või nõrgema krediidiajalooga taotlejal. Käendajale on see tõsine rahaline risk: võlgnevuse korral võib laenuandja nõuda kogu võlgnetavat summat otse käendajalt.
Laenugraafik
Laenugraafik on maksete ajakava, mis näitab iga kuumakse suurust, maksekuupäeva ning põhiosa ja intressi jaotust kogu laenuperioodi jooksul. Levinuimad graafikutüübid on annuiteetgraafik (võrdsed kuumaksed) ja võrdsete põhiosamaksetega graafik (kuumakse väheneb ajas). Graafik on laenulepingu lisa ja seda uuendatakse, kui teed ennetähtaegseid tagasimakseid või kasutad maksepuhkust.
Laenujääk
Laenujääk on summa, mis on laenust konkreetsel hetkel veel tagasi maksmata. Intressi arvutatakse just laenujäägilt, mitte algselt laenusummalt, seetõttu väheneb intressikulu iga maksega. Laenujääki on vaja teada ka refinantseerimisel: uus laenuandja tasub Sinu senised jäägid ja vormistab need üheks uueks laenuks. Täpse jäägi näed laenuandja iseteenindusest või saad küsida klienditoelt.
Laenulimiit
Laenulimiit on maksimaalne krediidisumma, mida laenuandja on nõus kliendile võimaldama, näiteks krediidikonto või krediitkaardi puhul. Limiidi suurus sõltub sissetulekust, krediidiskoorist ja olemasolevatest kohustustest. Oluline teada: ka kasutamata limiit võib mõjutada uue laenu taotlemist, sest laenuandja arvestab seda krediidivõimekuse hindamisel potentsiaalse kohustusena.
Lepingutasu
Lepingutasu on ühekordne tasu laenulepingu sõlmimise eest, tavaliselt 0–3% laenusummast või fikseeritud summa (näiteks 50–300 €). Mõni laenuandja pakub 0 € lepingutasu, kuid kompenseerib selle kõrgema intressimääraga. Kuna lepingutasu sisaldub KKM-is, on KKM-ide võrdlemine lihtsaim viis välja selgitada, milline pakkumine on tervikuna kõige odavam.
Leppetrahv
Leppetrahv on lepingus kokku lepitud rahaline karistus lepingutingimuste rikkumise eest, näiteks makseviivituse või lepingu olulise rikkumise korral. Tarbijakrediidi puhul piirab võlaõigusseadus leppetrahvide ja viiviste suurust, et kaitsta laenuvõtjat ebamõistlike nõuete eest. Enne allkirjastamist kontrolli lepingust alati, millistel juhtudel ja millises summas võidakse leppetrahvi rakendada.
Maksehäire
Maksehäire on avalik märge selle kohta, et inimene on jätnud rahalise kohustuse õigeaegselt täitmata. Maksehäire muudab uue laenu saamise oluliselt raskemaks, sest laenuandjad kontrollivad registrit iga taotluse puhul. Märge jääb registrisse nähtavaks ka pärast võla tasumist veel mitmeks aastaks, seetõttu tasub makseraskuste korral otsida lahendust enne, kui võlg registrisse jõuab.
Maksehäireregister
Maksehäireregister on andmebaas, kuhu koondatakse info inimeste ja ettevõtete maksehäirete kohta. Eestis haldab tuntuimat registrit Creditinfo Eesti. Maksehäire registreeritakse üldjuhul siis, kui võlg on vähemalt 30 € ja tasumisega on viivitatud üle 45 päeva. Tasutud maksehäire jääb registris nähtavaks veel kuni kolm aastat, mistõttu mõjutab see laenutingimusi ka pärast võla likvideerimist.
Maksepuhkus
Maksepuhkus on laenuandjaga kokku lepitud periood, mille jooksul laenuvõtja maksab ainult intressi või ei tee üldse makseid. Tavaliselt võimaldatakse maksepuhkust 1–6 kuuks ajutiste makseraskuste, näiteks töökaotuse või haiguse korral. Oluline on teada, et maksepuhkus pikendab laenuperioodi ja suurendab laenu kogukulu, sest intress jookseb edasi ka puhkuse ajal.
Põhiosa
Põhiosa on laenumakse see osa, mis vähendab laenujääki ehk tegelik laenatud raha tagasimaksmine. Kuumakse teine komponent on intress, mis on laenuandja teenustasu raha kasutamise eest. Annuiteetgraafiku alguses moodustab põhiosa kuumaksest väiksema osa ja intress suurema; perioodi lõpu poole suhe pöördub. Mida kiiremini põhiosa väheneb, seda vähem intressi kokku maksad.
Refinantseerimine
Refinantseerimine on olemasoleva laenu või mitme laenu asendamine uue, soodsamate tingimustega laenuga. Eesmärk on tavaliselt madalam intressimäär, väiksem kuumakse või mitme kohustuse koondamine üheks. Refinantseerimine tasub end ära eelkõige siis, kui uue laenu KKM on senisest märgatavalt madalam. Arvuta oma võimalik sääst meie refinantseerimiskalkulaatoriga.
Sissetulek
Sissetulek on laenuvõtja regulaarne tulu, mille põhjal laenuandja hindab krediidivõimekust: palk, pension, üüritulu või muu püsiv sissetulek. Eesti laenuandjad nõuavad enamasti dokumentaalselt tõendatavat netosissetulekut, mille miinimum jääb pakkujati vahemikku umbes 350–800 € kuus. Mida suurem ja stabiilsem on sissetulek võrreldes kohustustega, seda parema intressi ja suurema summa võid saada.
Tagatis
Tagatis on vara või õigus, mille laenuvõtja annab laenuandjale kohustuse täitmise kindlustuseks, näiteks kinnisvara (hüpoteek), sõiduk või hoius. Tagatisega laen on laenuandjale väiksema riskiga, mistõttu on selle intress tagatiseta laenust madalam. Kohustuste täitmata jätmise korral on laenuandjal õigus tagatis realiseerida. Enamik tarbimis- ja refinantseerimislaene on Eestis tagatiseta.
Tarbimislaen
Tarbimislaen on tagatiseta laen igapäevaste ostude, remondi, reisi või muude isiklike kulude katteks, tavaliselt summas 300–25 000 € ja perioodiga 6 kuud kuni 10 aastat. Kuna tagatist ei nõuta, on intress kodulaenust kõrgem: Eestis jääb tarbimislaenude keskmine intressimäär hinnanguliselt 15–16% kanti. Enne valikut võrdle alati erinevate pakkujate KKM-e.
Tähtajaline leping
Tähtajaline leping on krediidileping, millel on kindel lõppkuupäev ja fikseeritud tagasimaksegraafik – vastandina tähtajatule lepingule, näiteks krediidikontole, mida saab kasutada pidevalt. Tähtajalise lepingu eelis on selgus: tead täpselt, millal laen saab makstud ja kui palju see kokku maksma läheb. Enamik tarbimis- ja refinantseerimislaene sõlmitakse Eestis tähtajalisena.
Ujuv intress
Ujuv intress on intressimäär, mis koosneb muutuvast baasintressist (tavaliselt Euribor) ja laenuandja fikseeritud marginaalist. Kui baasintress tõuseb või langeb, muutub vastavalt ka laenu kuumakse. Ujuvat intressi kasutatakse Eestis peamiselt kodulaenudes; tarbimislaenud on valdavalt fikseeritud intressiga. Ujuva intressi peamine risk on kuumakse kasv turuintresside tõustes.
Viivis
Viivis on tasu, mida laenuvõtja maksab maksega hilinemise eest iga viivitatud päeva kohta. Tarbijakrediidi puhul piirab võlaõigusseadus viivise suurust: üldjuhul ei tohi see ületada lepingus kokku lepitud intressimäära. Viivis kasvatab võlga kiiresti, seetõttu tasub makseraskuste korral kohe laenuandjaga ühendust võtta ja maksegraafik ümber leppida, mitte oodata maksehäire tekkimist.
Võlgade koondamine
Võlgade koondamine tähendab mitme laenu, järelmaksu või krediitkaardivõla ühendamist üheks laenuks ühe kuumakse ja ühe intressimääraga. Koondamine teeb kohustuste haldamise lihtsamaks ja langetab sageli kogukulu, sest kallid väikelaenud asendatakse soodsama refinantseerimislaenuga. Tulemus sõltub uue laenu KKM-ist: võrdle alati mitut pakkumist, enne kui otsustad.
Kuidas sõnastikku kõige paremini kasutada?
Kui võrdled laenupakkumisi, hoia see leht kõrval lahti – nii saad iga võõra termini kiiresti üle kontrollida. Kõige olulisem number laenu valikul on KKM. Selle arvutamiseks kasuta meie KKM-kalkulaatorit ning kuumakse ja säästu hindamiseks refinantseerimiskalkulaatorit. Põhjalikuma selgituse leiad artiklist „Mis on KKM ja miks see on tähtsam kui intress?".
Sõnastikku uuendab Refinantseerimislaen.net toimetus regulaarselt. Kui märkad terminit, mis vajaks selgitust või täpsustust, anna meile teada kontaktilehe kaudu.